K-Rauta Haabersti kaupluse juhataja Tarmo Teder tõdeb, et talv saabub alati „ootamatult” ja siis on meedikutel käed tööd täis, sest kõnniteed ja parklad on libedad ja hooldamata, samm endiselt uljas ning kukkumised kerged tulema. „Kui suurtel teedel ja parklates teevad libedatõrje ära vastava ala spetsialistid, siis oma aiataguse ja koduste radadega tuleb ise hakkama saada,“ nendib ta, lisades et seejuures tehakse palju vigu: näiteks visatakse teele liiva, tuhka või soola, aga ükski neist valikutest pole hea: „Liiv on lihtsalt kehv libeduse tõrjuja, tuhk lõhub jalanõusid ning sool on päris riukalik, sest söövitab kevadeks läbi nii majaesise kivisillutise kui trepi.“

Koduseks libedusetõrjeks on tema sõnul kõige tõhusam graniitliiv ehk -killustik, mis ei lenda tuulega minema ja mida saab taaskasutada. „Eestis müüdava graniitliiva terad on kandilised, mis tagab parema pidamise libedal pinnal,“ lausub ta, märkides, et graniitkillustikku ostes võiks arvestada, et ühest kilogrammist jagub libeduse tõrjeks umbes viiele ruutmeetrile.

Väldi soola!

Paksemast jääkihist lahtisaamiseks läheb Tederi sõnul tarvis jäärauda, millega saab ohtlikumad kohad teekatteni puhastada. „Selle kõrval sobivad jäätunud kohtade libedusetõrjeks ka nüüdisaegsed keemilised jääsulatusvahendid, mis võrreldes tavalise soolaga on ümbritseva looduse suhtes leebemad. Samuti pole tarvis jää lõhkumiseks füüsilist jõudu kasutada – kokkupuutel töödeldava pinnaga eraldavad jääsulatusvahendid aktiivselt lume ja jää sulatamiseks vajalikku soojust.“ Teder lisab, et reeglina need madalal temperatuuril ei külmu ega jäta kasutamisjärgselt pinnakatetele jälgi. „Olenevalt jää paksusest ja temperatuurist kulub jääsulatusvahendeid 15-150 grammi ruutmeetri kohta,“ selgitab ta, rõhutades et enne jääsulatusvahendi ostmist peaks pakendi info läbi lugema või ehituspoe konsultandilt nõu küsima, sest päris igal pinnale kemikaalid ei sobi.

HKP OÜ tegevjuht Mati Mäe sõnul võib libedustõrje vahendid üldiselt jagada kaheks – looduslikud ja keemilised: „Looduslikest põhilised on graniit-, pae-, kruusakillustik; liiv; sool (NaCl) ning keemilistest ainetest nö icemelt-tüüpi ained.“ Kodukasutajale soovitab Mäe kasutada graniitkillustikku, mis on küll nimetatud ainetest, peale soola, kõige kallim, kuid ka efektiivseim: „Graniiti kulub küllaltki vähe ja lisaks on võimalik kevadel suurem jagu graniitliiva kokku pühkida ja järgmiselgi aastal kasutada. Suurim pluss graniidil pae- ja kruusakillustiku ning liiva ees on see, et graniit ei tolma, ei määri ega kandu seega jalanõudega tuppa.“ Suurematel aladel, näiteks erateedel, võib Mäe sõnul kasutada ka liiva või paetuhka (peent paekillustikku). Need materjalid on odavamad, probleemiks on kevadel tekkiv tolm.

Sulatamine olgu viimane abinõu

Mäe ütleb, et soola ja icemelti võib kasutada, kuid ainult äärmisel vajadusel ja mõõdukalt ning tasub olla ettevaatlik. „Libeduse tõrjumiseks need ained ei sobi, mõeldud on need siiski jää sulatamiseks,“ kinnitab ta, soovitades neid kasutada üksnes siis, kui on konkreetne soov pind jääst puhastada ning pärast protseduuri pind sulanud lumest/jääst ja ainest puhastada. „Nimetatud ained on efektiivsed ka teatud temperatuurini, umbes kuni -7 kraadi, ning külma ilmaga ei toimi,“ rõhutab ta veel. „Lisaks vajavad need efektiivsemaks toimimiseks nö hõõrdumist – nagu autoteedel autode liikumine või jalakäijate tallamine.“Ohtude ja probleemidena toob Mäe välja, et ained kanduvad tuppa ehk määrivad, võivad kahjustada jalanõusid, tänavakiviparketti ning keskkonda üldiselt. „Samas on need ained ka kallid ja niisama raha tuulde loopida ei ole mõistlik,“ lisab Mäe. Alternatiivina erinevate ainete asemel võib Mäe sõnul kasutada jää või kinnitallatud lume karestamist jäärauaga, et tagada jalakäijate ohutus.

AS Rudus graniitkillustiku tootejuht Martin-Gustav Lepp märgib, et nemad pakuvad kaljust või kruusakivist purustatud, sõelutud ja kuivatatud kivimaterjali, mille tera suurus on 3-6 mm. „Seda kasutatakse jalgteedel ja õuealadel libeduse vältimiseks. Graniitliiv on mugav, tõhus ja ökonoomne vahend talvise libeduse tõrjel.“ Lepp jutustab, et kuivatatud liivatuskillustik ei külmu ja seda on kerge tänavale puistata. Kuna liivatuskillustik on täiendavalt sõelutud, ei teki seda kasutades tänavatele pori ega tolmu. „Eelistades liivatuskillustiku soolale, säästate ka looduskeskkonda,“ sõnab temagi. „Kaljust purustatud liivatuskillustik on piisavalt raske, mistõttu ei uhu sula- ja vihmaveed seda teelt ära.“Lepa sõnul on graniidist purustatud liivatuskillustik kulumiskindel ja soovitud efektiivsus libeduse tõrjel säilib pikka aega: „Liivatuskillustikku kulub võrreldes peenliivaga vähem, sest suured terad külmuvad jäässe ja teepind jääb karedaks,“ ütleb ta.

Lepp sedastab, et Rudus pakub graniitliiva nii lahtiselt puistes kui ka pakituna 1000 kg BigBagi või 25 kg paberkotti. „Samuti pakume 300-liitriseid ehk 450-kiloseid ja 600-liitriseid ehk 900-kiloseid plastkonteinereid killustiku hoiustamiseks ning ka hilisemat konteinerite taastäitmist,“ räägib ta.

Tasub teada: ametlikud nõuded Tallinnas

Vastavalt Tallinna linna heakorraeeskirjale on kinnistu ja ehitise omanikul kohustus teostada kinnistuga või ehitisega külgneval puhastusalal heakorratöid, sealhulgas lumekoristust ja libedusetõrjet. Puhastusalal tuleb heakorratööde tegemine lõpetada hommikul kella 7-ks (va raskete ilmaolude korral). Vajadusel tuleb puhastusala puhastada ka päeva jooksul, et tagada puhastusalal heakord.

Libedusetõrjeks tuleb kasutada puistegraanuleid, mille läbimõõt on 2-6 mm. Keelatud on kasutada tuhka või kloriide.

Keelatud on:

… paigutada lund sõiduteele, kuhjata lund trammiteele lähemale kui meeter. Ehitise katuselt mahalangenud või koristustööde käigus mahaaetud lund ei ole lubatud jätta kõnniteele ja sõiduteele. Pärast lume mahalangemist või mahaajamist tuleb lumi ära vedada või paigutada kinnistule, mille oluliseks osaks ehitis on.
… sõiduteedel hooldustööde teostamise käigus paigutada lund ja jääd kõnniteele. Lund võib paigutada kõnniteele juhul, kui jalakäijatele ja jalgratturitele jääb vähemalt 1,1 m käiguruumi.
… paigutada lund ühissõidukite peatusesse kogu selle pikkuses ning ühissõidukite peatusesse viivatele kõnniteedele.
… kuhjata kloriidisegust puistematerjali või lund puude ümber või tänavaga külgnevale haljasalale, paigutada kloriidisegust puistematerjali, lund või muud prahti linnametsa, haljasalale või mujale selleks mitte ettenähtud kohta.

Mupo tugipunktid asuvad kontrollima lumekoristuse ja libedatõrje hetkeolukorda linnaosades. Õnnetusjuhtumi korral, mis on põhjustatud puhastusala ebapiisavast koristusest või libedusetõrje tegemata jätmisest, on kannatanul õigus pretensioonidega pöörduda kinnistu/ehitise omaniku, kokkuleppele mittejõudmise korral aga kohtu poole.

Allikas: Munitsipaalpolitsei Amet

Talvemured: millist libedusetõrjet eelistada?